Mohawk

E pe otciparik Wikipetcia
Mohawk
awin nehirowisiw, tribu de Natifs américains
ka ici posiparikAutochtones d’Amérique du Nord Meckotcita
membre deIroquois Meckotcita

Kanien'keha:ka iriniwok, weckatc ka icinikatakaiwitcik Agniers e emitcikocimowin arimwaniwok anotc aric icinikatakaniwok Mohakw, otciriemewok nihe ki 6 nations iroquois, nihe ki iriniwok icinikasotc: Tuscaroras irniwok, Senecas Iriniwok, Cayugas irniwok, Onondagas iriniwok, Oneidas iriniwok kirka tca Mohakw.

E pe otciparinik[meckotcita | meckotcita ka itactek]

Mohakw, itemakan nihe Awik ka mohatc iriniwa, ekote e icinikatatcik aniki Algonquin iriniwok. Kanien'keha:ka wirwaw icinikatisowok Pisimw awacak, matcike Waskore Awikak Iroquois armowewin.

Anotc Mohakw Nehirowisiw[meckotcita | meckotcita ka itactek]

16 000 wec tacihiwk ote Québec Kanesatake, aski otci Mohakw eki ocitakiniwk nama aric la Loi sur les Indiens nte ki arakiniw neta. (Wec 2500 itaciwok) Kahnawake (weckat icinikatcikatepan Caughnawaga), pecotcik Châteauguay (Wec 10 000 itaciwok) Akwesasne (Kepek, Ontario kirka État de New York tapickotc kanaweritamok), Saint-Régis kirka icinikatcikatew nihe. Kepek orowitamik : Ganienkeh kirka Kaniatsiohareke kiwetinok-wapanok nte État de New York ici tacikewok. Tyendinaga kirka Wahta nete cawonok Ontario ici tacikewok. Réserves des 6 Nations, nte Ontario, ekote nte korwe e ici mitcetitcik. 10 Nations (Abenaquis, Algonquin, Atikamekw, Cris, Huron-Wendat, micmacs, Mohakw, Innus, Naskapis kirka tca Inuits) ki iskermakiniwok ote au Kepekec neki nte Assamblée nationale du Québec.

Atisokan[meckotcita | meckotcita ka itactek]

Nictam ka iti matce atisokaniwok aniki otci ote napitc katinok New-York Kitci mokoman askik kaki icinikatikik aniki ekarecawok ki icinihikatamok. Mohakw matanaw. Ewko aniki kirowe nictam kaki kiskeritakositc ote e ki pa taciketcik, nac ka iti takok anihe Nouvelle-France, wirawaw meka tekaci nota mamo tacikewakopan, ki tacikewok okititinik pecotcik Moriak, minawatc Sault-Au-Récollet katinok Moriak pecotcic Rivière des Prairies, nac ki nta tacikewok la Seigneurie de Deux-Montagnes, Rivière des Outaouais nihe ici actew. Wetci picicikw ki pa aitaciketcik osam picicikw ki itikowok anihi mekatekorewa aka orina wec kitci isparitcik kekotc ma wekockatc e matcetacohokotcik nac e iti miskamakaniwitcik askiriw. Aric nac pitoc ki iti irakonikatew anihe ka wapisitc otirakonikan wec 1760 aniki ma akirecawok nac ki iti mirewok nehirowisiwa tipirowe kitci tiperitamatci kirika e ici aimiharitci kaie kaskina wec kitci nta pamatisitcik. Mohakw iriniwokw acitc ka wapisitcik kinec ki macikotatok wec 1780. 250 Mohakw iriniwokw ki pisikok atcokotc tca kirowe micaw anihe ka macikotatotcik kirika ka wapisitc. 1990 ka tato piponikak Eki kiskeritakik ka iti matce wapatakik e kimotci pakitinikaterik otaskiwaw ekoni ka iti matce ntoparitcik e wi kispiwatakik weckatc otaskiwaw. Ki tca tawok nehirowisi cimakanicak eki pe takocikik kirika opaskisikaniwaw e wi ntoparictaketcik. Ekoni apitc anihe ka kitciparik ntoparictakewin 1990 ka tato piponikak ka wi iti matce rikitatcik aniki emitcikocicak aniheriw ometowe askiriw. Emitcikocicak ki iciticohakiniwok nete Kahnawake Nehirowisiwok ki kiweticohewok emitcikocica ka tacikeritci nete otenamiwok Kahnawake, misawatc peikon e werimoceciritci, acitc nama mireritamokw e nta tacikeritci emitcikocica.